Ssünge..
..
ma olen alati öelnud:
ära mitte-mitte-mitte kunagi usalda kedagi teist peale enda.
Jälle veeti mind 'nina pidi'.
-.-
THAT'S SO FUCKING UNFAIR!!
No mõtle, ma olen 3dat päeva normaalne inimene -
pesen vabatahtlikult nõusid, et teistel tuju parem oleks,
jooksen päevas 16 minutit toas ringi,
istun vähem arvutis,
teen endale süüa,
vaatan natuke telekat..
.. ja kurat! Ikka ei ole hästi!
Peaks vist jälle rohkem karbi sisse tõmbuma.
Mind lihtsalt ei huvita need jutud minust, mida ma olen kõik tegemata jätnud ja kuidas ma 'üldse ei hooli'.
Kui ma ei hooliks siis ma elaksin praegu omaette kuskil endaehitatud majas!
Jah, tõsi.. ma usun, et ma saaks väikese maja ehitamisega hakkama.
Back to the story...
Iss peaaegu igapäev vingub minu kallal
ja tüütab emmi oma probleemidega.
Ta ei saa ise kunagi aru, et tema ongi see, kes on see probleem.
Ja ta ei hakka sellest kunagi ka aru saama.
Peaks ütlema, et tema ongi isekas.
Kõik keerleb tema ümber, tema probleemid, tema ideed, kõik peavad tema kirjadele vastama, kõik peavad tema asju märkama jne...
Ja alati kui keegi tuleb talle rääkima, et probleem on temas, segab ta juttu sisse ja hakkab otsima mingeid vabandusi, mis viitavad alati kellelegi teisele.
Ma pole mitte kordagi kuulnud, et tema ennast siiralt süüdi tunnistaks.
Ei meeeldi mulle sellised inimesed. -.-
Plus, ta ei usu mind ka üldse
ning ta arvab, et ma olen selline väga kaval ja omakasu püüdlik.
Tule taevas appi!
Ma pole kunagi selline olnudki!
jah, mulle võib meeldida kui mulle asju ostetakse, aga ma ei luni neid kunagi.
Ma ei ole mingi kaval vargamoodi inimene!
Ma olen väga lahke ja abivalmis..
..aga kui mind ei usaldata ning arvatakse minust kangekaelselt valesti siis kaovad need kõik omadused sisse,
ning ma olen pealt näha üks ükskõikne, hoolimatu ja laisk inimene.
Ja veel, ma tahan alati oma tehtud töö eest tasu saada,
kui mitte raha siis seda, et keegi on nähtavalt õnnelik.
(Ma ütlesin ju, et ma pole ise õnnelik inimene, ning vajan teiste õnnelikkust. Smile everyone!)
Aga seal on alati nii: ma teen mingi töö ära ning üsna pahase näoga antakse mulle järgmine töö teha. Nt kui ma korjan marju (okei, see tegevus mulle meeldib) ja pärast küsin, mis ma tasuks saan, vastatakse mulle alati: "Moosi saad süüa."
No ma tean ise ka, et sellest moosi tehakse ja seda pärast süüa saab.
See pole mingi auhind ega tasu, see on lihtsalt tulemus!
Igatahes, üldse miks ma sellest räägin:
Täna pidin ma Lantesse minema, päeval, ja homme kuskil 5 (?) ajal tagasi tulema.
Nüüd, aga tuli välja, et issi oli minuga 'kokku leppinud', et mina lähen pühapäeva keskpäeval ära.
Mida pekki?!
Mina pole kellegagi midagi sellist kokku leppinud!
Kokku leppimine tähendab seda, et ma kas kirjutan nõusolekuks kuuhugi alla, või ütlen, et ma olen nõus ning teen seda. Mitte seda , et mulle keegi räägib midagi ja kohe on kokkulepitud! Püha lehm, kuidas saab niimoodi mõelda?!
Siis hakkas iss mind süüdistama või mida iganes tegema..
Ütles, et kui ma nii vähe aega seal olen, siis on üldse parem kui ma ei tule.
Ja lõppes, see seal, et ta rääkis mulle, et ma võiks üldse ausalt öelda, et ma ei taha teda aidata, et tal oleks palju kergem. Kes kurat ütles, et ma kedagi aidata ei taha?! ..
Selle peale olin ma lihtsalt vait. Ma ei kavatse hakata vaidlema kellegagi, kes ei saa kunagi aru ega hakkagi aru saama, et ta arvamus on vale.
Ja see, et ma üldse ei tule. Siis räägib, et ma jõuan vanat seal aidata, aga tema ei saa sellest ikka kasu.
No tra küll! Kui mul sinna üldse plaani tulla pole räägib ta mulle, et ma võiks sinna alati ikka minna, kasvõi vana aitama, kui ma teda aidata ei taha.
See, mis ta täna ütles räägib ju täielikult vastu sellele, mis ta ennem ütles.
Sellepärast ma ei tahagi sinna, et kunagi pole piisavalt hea...
, aga ma lähen täna ikkagi. Ma lubasin minna ning ma pean vähemalt natukenegi vanaema tuju parandama.
Ma vaatan, et ma olen ikka pika jutu ära kirjutanud.
Peaksin vist filosoofiks või kellekski selliseks hakkama.
XD
Enivei, minu tuju on rikutud.
-.-
Aga täna on Kazuki ja Reika sünnipäev!
Yeeeyyy!!
KAZUKIKAZUKIKAZUKIKAZUKI~!!!!!
<3
Happy birthday!!
..
ma olen alati öelnud:
ära mitte-mitte-mitte kunagi usalda kedagi teist peale enda.
Jälle veeti mind 'nina pidi'.
-.-
THAT'S SO FUCKING UNFAIR!!
No mõtle, ma olen 3dat päeva normaalne inimene -
pesen vabatahtlikult nõusid, et teistel tuju parem oleks,
jooksen päevas 16 minutit toas ringi,
istun vähem arvutis,
teen endale süüa,
vaatan natuke telekat..
.. ja kurat! Ikka ei ole hästi!
Peaks vist jälle rohkem karbi sisse tõmbuma.
Mind lihtsalt ei huvita need jutud minust, mida ma olen kõik tegemata jätnud ja kuidas ma 'üldse ei hooli'.
Kui ma ei hooliks siis ma elaksin praegu omaette kuskil endaehitatud majas!
Jah, tõsi.. ma usun, et ma saaks väikese maja ehitamisega hakkama.
Back to the story...
Iss peaaegu igapäev vingub minu kallal
ja tüütab emmi oma probleemidega.
Ta ei saa ise kunagi aru, et tema ongi see, kes on see probleem.
Ja ta ei hakka sellest kunagi ka aru saama.
Peaks ütlema, et tema ongi isekas.
Kõik keerleb tema ümber, tema probleemid, tema ideed, kõik peavad tema kirjadele vastama, kõik peavad tema asju märkama jne...
Ja alati kui keegi tuleb talle rääkima, et probleem on temas, segab ta juttu sisse ja hakkab otsima mingeid vabandusi, mis viitavad alati kellelegi teisele.
Ma pole mitte kordagi kuulnud, et tema ennast siiralt süüdi tunnistaks.
Ei meeeldi mulle sellised inimesed. -.-
Plus, ta ei usu mind ka üldse
ning ta arvab, et ma olen selline väga kaval ja omakasu püüdlik.
Tule taevas appi!
Ma pole kunagi selline olnudki!
jah, mulle võib meeldida kui mulle asju ostetakse, aga ma ei luni neid kunagi.
Ma ei ole mingi kaval vargamoodi inimene!
Ma olen väga lahke ja abivalmis..
..aga kui mind ei usaldata ning arvatakse minust kangekaelselt valesti siis kaovad need kõik omadused sisse,
ning ma olen pealt näha üks ükskõikne, hoolimatu ja laisk inimene.
Ja veel, ma tahan alati oma tehtud töö eest tasu saada,
kui mitte raha siis seda, et keegi on nähtavalt õnnelik.
(Ma ütlesin ju, et ma pole ise õnnelik inimene, ning vajan teiste õnnelikkust. Smile everyone!)
Aga seal on alati nii: ma teen mingi töö ära ning üsna pahase näoga antakse mulle järgmine töö teha. Nt kui ma korjan marju (okei, see tegevus mulle meeldib) ja pärast küsin, mis ma tasuks saan, vastatakse mulle alati: "Moosi saad süüa."
No ma tean ise ka, et sellest moosi tehakse ja seda pärast süüa saab.
See pole mingi auhind ega tasu, see on lihtsalt tulemus!
Igatahes, üldse miks ma sellest räägin:
Täna pidin ma Lantesse minema, päeval, ja homme kuskil 5 (?) ajal tagasi tulema.
Nüüd, aga tuli välja, et issi oli minuga 'kokku leppinud', et mina lähen pühapäeva keskpäeval ära.
Mida pekki?!
Mina pole kellegagi midagi sellist kokku leppinud!
Kokku leppimine tähendab seda, et ma kas kirjutan nõusolekuks kuuhugi alla, või ütlen, et ma olen nõus ning teen seda. Mitte seda , et mulle keegi räägib midagi ja kohe on kokkulepitud! Püha lehm, kuidas saab niimoodi mõelda?!
Siis hakkas iss mind süüdistama või mida iganes tegema..
Ütles, et kui ma nii vähe aega seal olen, siis on üldse parem kui ma ei tule.
Ja lõppes, see seal, et ta rääkis mulle, et ma võiks üldse ausalt öelda, et ma ei taha teda aidata, et tal oleks palju kergem. Kes kurat ütles, et ma kedagi aidata ei taha?! ..
Selle peale olin ma lihtsalt vait. Ma ei kavatse hakata vaidlema kellegagi, kes ei saa kunagi aru ega hakkagi aru saama, et ta arvamus on vale.
Ja see, et ma üldse ei tule. Siis räägib, et ma jõuan vanat seal aidata, aga tema ei saa sellest ikka kasu.
No tra küll! Kui mul sinna üldse plaani tulla pole räägib ta mulle, et ma võiks sinna alati ikka minna, kasvõi vana aitama, kui ma teda aidata ei taha.
See, mis ta täna ütles räägib ju täielikult vastu sellele, mis ta ennem ütles.
Sellepärast ma ei tahagi sinna, et kunagi pole piisavalt hea...
, aga ma lähen täna ikkagi. Ma lubasin minna ning ma pean vähemalt natukenegi vanaema tuju parandama.
Ma vaatan, et ma olen ikka pika jutu ära kirjutanud.
Peaksin vist filosoofiks või kellekski selliseks hakkama.
XD
Enivei, minu tuju on rikutud.
-.-
Aga täna on Kazuki ja Reika sünnipäev!
Yeeeyyy!!
KAZUKIKAZUKIKAZUKIKAZUKI~!!!!!
<3
Happy birthday!!
No comments:
Post a Comment